koordinaadid: 59° 21′ 35″ N, 24° 55′ 22″ E

Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus.

Kirikut kasutab EELK Jüri kogudus.

Varem asus samas paigas aastail 1220–1227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja-Eestis.

Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik.

Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885. Tegu on Friedrich Axel von Howeni projekteeritud uusgooti stiilis kirikuhoonega. Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.

1930.–1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad.

1886. aastal valmis orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud 2 manuaali ja 20 registriga orel.

Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne), kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit, mõningad kirikuriistad, keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja hilisem hauaplaat eeskoja põrandas.

Jüri kirikuaed on tegutsev kalmistu. Tuntud inimestest on sinna maetud koorijuht Valdo Ratassepp, helilooja, koorijuht ja pedagoog Märt Ratassepp, majandijuht Rudolf Mannov ja põllumees, kodu-uurija ning publitsist Julius Põldmäe.