koordinaadid: 59° 26′ 3″ N, 24° 44′ 35″ E

Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul asuv mälestusmärk Eesti Vabadussõjas saavutatud võidule.

Vabadussõja võidusamba kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.

Sammas on 23,5 meetri kõrgune, koosneb 143 klaasplokist ja kujutab postamendil asuvat Eesti Vabadusristi. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Vabadussõja võidusammas avati 2009. aasta 23. juuni esimestel minutitel.

Monument on pälvinud kriitikat seoses mureneva klaasi ja valguslahenduse töökindlusega. Nii on selle haprust ja töömahukat käigushoidmist naljatlemisi seostatud ka Eesti riigi ja selle vabadusega, mis vajab pidevat tähelepanu ja suurt hoolt.

7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha ööl vastu 1. maid 1922.

1922. aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinna Vabadussõja monument.

Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektivõistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.

20. veebruaril 1939 pidas oma esimese koosoleku Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee.