koordinaadid: 58° 53′ 21″ N, 25° 34′ 17″ E

Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.

Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lõpul. Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.

Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul. 1862. aastast 1993. aasta kevadeni asus Vallimäel õigeusu kirik (tegutses aastani 1965). Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse peatorn taastatud ja seal tegutseb Ajakeskus Wittenstein.

Paide ordulinnuse ja kindluse varemed asuvad Paide linnas - Tallinna tänava, Veski tänava, Parkali tänava ja Valli tänava vahelisel alal.

Paide Vallimäele rajatud ordulinnus valmis esialgsel kujul 1265. aastal Liivimaa ordu maameister Konrad von Manderni valitsusajal. Kuna Stensby lepingu järgi ei võinud Liivimaa ordu Taani kuningas Valdemar II-le kuuluvale Järvamaale linnuseid ehitada, rajati paekivist kindlus Alempoisi territooriumile, vahetult vastu Järvamaa piiri. Esimeseks kindlusehitiseks Vallimäel võis olla võimas linnusetorn, mida tänapäeval tuntakse Paide Vallitornina (varem Pikk Hermann), kuid viimasel ajal toimunud arheoloogiliste uurimiste tulemused on selle tugeva kahtluse alla seadnud.

Paide linnusest kujunes Liivimaa ordu Järva foogti ja Paide komtuuri residents. Kindluse ümber tekkinud asula sai 1291. aastal linnaõigused. 13. ja 14. sajandil oli ka komtuuriks ja foogtiks sama isik, kes ühendas ametid personaalselt. Kui 1346 Harju- ja Virumaa müümisega Stensby leping kaotas kehtivuse, langes komtuur Järva foogtile alluvaks ametnikuks („majakomtuur"), kelle hooleks anti ka pikkamööda tekkiva linna valitsemine.

14. sajandil võeti linnuse juures ette suuremad ehitustööd, rajati kabel ja kapiitlisaal. 1343. aastal puhkes Jüriöö ülestõus ning 4. mail kogunesid ordumeister Burchard von Dreileben, Tallinna piiskop ja ülestõusnute juhid: neli kuningat ja neid saatvad kolm sulast, Paide linnusesse läbirääkimisi pidama. Eestlastest ülestõusnute esindajad hukati linnuses. 14. sajandi lõpus ehitati linnus taas põhjalikult ümber.

Kaitseliidu Järva maleva rinnamärgi kirjelduse järgi olid kuningate nimed Vootele, Murdja, Hundipea ja Meeme. Murdja viimased sõnad olevat olnud: “Sinu eest, Eesti vabadus...”.

1895–1897 restaureeriti Paide linnuse peatorn Pikk Hermann ja läänepoolne väravaehitis arhitekt Wilhelm Neumanni projekti järgi ja korrastati Vallimägi.

1941 lasid taganevad Nõukogude väed Vallitorni õhku. Torn taastati ja avati külastajaile 23. aprillil 1993. Aastatel 1862–1993 asus vallimäel Tallinna tänava ja Valli tänava suunalisel bastionil vene õigeusu kiriku Paide Jumalaema Uinumise kiriku puidust hoone.

Vallimäel ja linnusevaremetes korraldatakse vabaõhuüritusi, sealhulgas Arvamusfestivali.

2009 algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd.